Suur toidutegu

Rohelise kooli töörühm tegi rühmaõpetajatele ettepaneku, et märtsis võiksid kõik rühmad jälgida laste söömist ning välja valida üks toiduaine või komponent, mis lastele eriti ei meeldi. Oleme veendunud, et kui lapsed ise teevad sellest süüa, uurivad raamatutest, loevad ja loovad ise lugusid, joonistavad ja meisterdavad, küllap siis saab ka see toiduaine tuttavamaks ning meeldivamaks. Meie eesmärk on, et lapsed toituksid tervislikumalt ja toidujäätmete hulk lasteaias väheneks.

Midrihiirte rühm (3-5a) valmistas 27.märtsil salati, mida lapsed muidu eriti ei söö. Koostis: varsseller, nuikapsas, porgand, õun. Lapsed tõstsid salati ise ka taldrikule. See salat maitses kõigile - ISE TEHTUD,HÄSTI TEHTUD!

Midrihobude rühma (4-5a) lastel oli 10. aprillil ise kodust erinevad viljad kaasa võetud. Neid siis tükeldati või riiviti. Lapsed olid väga uhked ja said salati jaoks ettevalmistusi teha. Pärast sai iga laps vastavalt oma soovile salati kokku segada. Kõik see maitses imehästi ja järele jäid vaid tühjad taldrikud.Lisaks mängiti ka lavastusmängu "Naeris", mille jaoks valmistati ise tegelased (joonistati, värviti, lõigati). Unejutuks kuulati I. Tomuski raamatut "Triinu tomatid", lisaks vesteldi ka hammaste tervisest 

Midrikiisude rühmas (6-7a) toimus toidutegu 17.aprillil. Tegevuse eesmärgid olid, et laps tutvuks salatiga ja salati valmistamise võimalustega (lehtsalat või valmis salat), prooviks/maitseks valminud salatit ja laps teeks koostööd oma meeskonnaga.

Lastele oli valmis pandud erinevate tarvikute sisse erinevaid salati valmistamise vahendeid (lehtsalat, tomat, kurk, pähkel, röstitud sepik, juust). Rühmas oli kolm meeskonda, kes planeerisid meeskonnana/koostööna oma salati, seejärel valisid vahendid, pesid köögiviljad, lõikusid ning segasid materjalid kokku. Seejärel proovis/maitses laps oma salatit.

Lapsed olid motiveeritud tegevusest osa võtma ning mitte ükski laps ei kommenteerinud, et ta ei soovi osa võtta. Õpetaja arvates aga maitsmise/proovimise eesmärk ei täitunud, kuna oli lapsi, kes ei söönud ikkagi teatud salati komponente ning ei soovinud proovidagi. 

Midrilindude rühmas (4-6) uuriti raamatut toidust ja joonistati "Toit minu taldrikul". 3. aprillil algas kohvikumäng. Koos lastega tehti kohvikule menüü - meisterdati ja kirjutati. Ka õues jätkus kohvikumäng liivakastis. Õhtuooteks valmistati ise õuna, kurgi, kapsa, porgandi salat ja salatikaste. Üks laps salatit ei teinud - ma ju ei söö! . Ülejäänud lapsed sõid omavalmistatud salati ka ära. 4. aprillil  jätkub toidutegu: uuriti punapeeti ja punapeediseemneid - üllatav, et nii pisikesest kasvab nii suur vili! Riiviti punapeeti, sellest sai lisand muffinitaignale. Taigen segati, vormid täideti, küpsetati. Vaid üks laps ei söönud peediga muffineid ja tegi ettepaneku - teeme järgmisel korral porgandiga! Pärast prooviti ka 

maalida punapeedimahlaga. 9. aprillil uuriti ja katsetati: tera, idu ja idandid. Valmistati ette terad  idandite saamiseks.

Midrimõmmide rühm (5-7a) otsustas 2. aprillil maitsta kikerhernest. Lastele ei meeldi kikerhernes, julgemad said maitsta konservkikerhernest, aga  see nende arvamust ei muutnud. Kikerherne proovimine näitas, et kes on võtnud seisukoha, et ta ei taha, see ei anna toiduainele isegi võimalust. Õpetajad otsustavad edasi katsetada. Rühm valmistas 18. aprillil hummust. Kuna lastele ei maitse kikerhernes, otsustasid nad proovida teha sellest paste. eti ehk hummust. Lapsed suhtusid tegelikult asja suure põnevusega, kuid maitsema ei hakanud see kõigile siiski. Ikkagi oli tulemus hea, sest lapsed olid nõus määret vähemalt proovima, kikerherneid paljud aga mitte. Ning kahele lapsele hummus maitses, kes kikerherneid muidu ei söö, nii et eesmärk sai siiski täidetud.

Midritriinude rühma (1-3a) sõimelapsed avastasid rühmas 25. märtsil, et salat oli ka end mullast välja pressinud. ja ka sibul üllatas neid roheliste pealsetega.  4. aprillil said lapsed proovida oma kasvatatud sibulat ja salatit. Kes tarbis rühma toodetud toodangut, said lepatriinu magneti oma pildi juurde. 

Midrikutsude sõimerühma (2-4) lapsed valmistasid 12. aprilli õhtul ise endile võileiva. Õpetajad: Ühel aprillikuu õhtupoolikul kui menüüs oli MIDRIBURGER, sai otsustatud, et laseme lastel hoopis ise endale meelepärased võileivad valmistada.

Eesmärgiks sai seatud, et lapsed söövad mõnda komponenti ise võileiba tehes paremini kui valmis võileibade puhul, õpivad noa kasutamist või/sulajuustu määrimisel ja teavad noa kasutamise ohutusreegleid. Igale lapsele sai pandud taldrikule sepik, või, sulajuust, lehtsalat, vorst, kurk ja tomat. Iga laps sai omale kasutamiseks võinoa. Nugade lubamine tekitas lastes elevust, innukalt asuti võileibade valmistamise kallale – see oli õhinapõhine õpe :) Enim meeldiski või määrimine sepikule. Üksteise järel seati peale kõik, mis taldrikul leidus

Võileivad valmis, asuti neid isukalt ja häälekalt sööma. Üksikutel lastel jäi järgi sulajuust – kõik ülejäänud maitses imehea.

 Lapsed said teada ohutusreeglitest kasutades nuga – alguses ikka prooviti noa pealt võid sõrmedega ära tõmmata või üldse nuga suhu panna.

Tundus, et ise tehes maitseb asi ikka paremini ja ära söödi kõik. Tavaliselt kui võileib on juba kokkade või õpetajate poolt valmis tehtud, siis kas jääb üldse söömata või tõstetakse üht-teist taldrikule tagasi.

Õhtul kui emad-isad tulid lastele järele, siis oli saadud emotsioon ja õhin alles, lapsed rääkisid, kuidas neil olid päris oma noad, millega nad said ise võileiba teha.