Roheline Midrimaa

Sellise sõnumiga (ja muidugi meelte piltidega) plakat ootas Midrihobusid hommikul uksel. Meie matkapäev algaski juba plakati nägemisest. Õpetaja õhutusel, vanemate suunamisel sai juba riietumisel arutada, mis need 5 meelt siis on!? Enne nii tähtsale matkale minekut oli ilmselgelt oluline oma meeled üle „testida“. Nii saigi meie hommik sisustatud meeltekeskustes. - Kompimine- valitud nupukese tekstuuri tuli katsuda ning teise käega kotikesest sama tekstuurse pinnaga nupp leida. Mängu jätkuks kauemakski.... - Kuulamine- helimemoriin, nii lustlik ja lõbus tegevus! - Nägemine- „Hammaste tervis!“, paremat lotomängu vist ei olegi. - Haistmine- Kust ikka kõige paremad lõhnad tulevad, kui mitte Luunja lasteaia Midrimaa suurepäraste kokkade köögist! Käisime köögiuksel ninaga tunnetamas, mis on lõunasöögiks valmimas. - Maitsmine- Kurk! See oli küll naljategu, kes siis seda pimesilmi ära ei tunneks. Vahtramahl oli seevastu „pähkel“. Nii saidki kõigi Midrihobude 5 MEELT „teritatud“. Ol

Värviline hommik Luunja Lasteaias Midrimaa Midrihobude rühmas.Lapsed tulid kodust puu- ja juurviljadega ning tutvustasid neid kõigile, seejärel tükeldasime ja riivisime.Lapsed tõstsid endale omal valikul meelepärase salati.Taldrikud said tühjaks ja tõsteti juurdegi, küll maises hea!!! Merje Konstantinova

Istutasime täna Luunja Lasteaias Midrimaa Midrihobude rühmaga emadepäevaks lilli pottidesse (lapsed olid eelnevalt ise pannud seemned mulda ja taimed olid nüüd valmis istutamiseks).Iga laps saab emale kinkida ise kasvatatud lille. Merje Konstantinova

Üle 10a on Midrimaal peetud karjalaskepäeva, idee autoriks on Midrilindude rühma õpetaja Tiina Pern. Sel aastal sidus ta karjalaskepäeva suvel peetava laulu- ja tantsupeoga. Traditsiooniliselt saabus  saali laste kilgete saatel lehm. Karjalaskepäeva kommete järgi tuligi sel päeval kära teha, et kurjad loomad karjast eemale hoida. Lehmaga koos tantsiti ja lauldi, kuni perenaine teatas, et käes on lüpsiaeg. Kust piim tuleb? Perenaine näitas lastele udarat, üheskoos loeti nisade arvu. Nüüd puhastas perenaine udara ja lüpsmine võis alata. Lapsed tegid häält "sirr-sorr, sirr-sorr", sellele järgnes "piima"pakkumine - lehmakommid. Õues toimusid karjalaste mängud: poriga maalimine, kaugvise pajuoksaga ja lehmade karjamaale saabumine käbidega. Kõige rohkem elevust tekitas aga endiselt lehm ise, kes õuealal jalutas ning lastega koos lustis. Kuna oleme karjalaskepäeva aastaid pidanud ja ikka lehma ka õue saatnud, siis on põnev võrrelda fotodelt kevade saabumist. Mõnel aastal o

Midrilindude rühma (4-6a) projekt "Kas kaladel on kodu, kas kalad   räägivad omavahel?" sündis nii, et lastel oli soov: "rohkem maailmast!". Esialgu uurisime koos raamatut „Kaardid”. Selle abil oleme ikka põnevaid mõtteid saanud.   Maailmas on nii palju vett, mida nimetatakse jõeks, järveks, mereks, ookeaniks. Piltidel nende juures on igasuguseid kalu. Lapsed teavad   alati nimetada haikala, kes on suur, ohtlik ja tekitab vahva põnevustunde. Meie saime tuttavaks koduste kalade haugi, ahvena ja räimega. Nende kalade kodud on Emajões ja Läänemeres.   Käisime vaatamas ka Midrihobude rühma akvaariumi.   Mõnikord on kalade kodu akvaarium. Eelmise aasta viikingite ajast oli meeles, et haugil on palju hambaid – meie Emajõe hunt! Ahven on kõigesööja. Siit ka liikumismäng ruumis orienteerumiseks ja kaitsevärvidest arusaamiseks (kala tumedat selga ei ole ülevalt näha, triibuline küljemuster aitab end veetaimedes peita) Räim – meie rahvuskala – elab meres.   Elukeskkon