Kas kaladel on kodu?

Midrilindude rühma (4-6a) projekt "Kas kaladel on kodu, kas kalad  räägivad omavahel?" sündis nii, et lastel oli soov: "rohkem maailmast!". Esialgu uurisime koos raamatut „Kaardid”. Selle abil oleme ikka põnevaid mõtteid saanud.  Maailmas on nii palju vett, mida nimetatakse jõeks, järveks, mereks, ookeaniks. Piltidel nende juures on igasuguseid kalu. Lapsed teavad  alati nimetada haikala, kes on suur, ohtlik ja tekitab vahva põnevustunde.

Meie saime tuttavaks koduste kalade haugi, ahvena ja räimega. Nende kalade kodud on Emajões ja Läänemeres.  Käisime vaatamas ka Midrihobude rühma akvaariumi.  Mõnikord on kalade kodu akvaarium.

Eelmise aasta viikingite ajast oli meeles, et haugil on palju hambaid – meie Emajõe hunt! Ahven on kõigesööja. Siit ka liikumismäng ruumis orienteerumiseks ja kaitsevärvidest arusaamiseks (kala tumedat selga ei ole ülevalt näha, triibuline küljemuster aitab end veetaimedes peita)

Räim – meie rahvuskala – elab meres.  Elukeskkonnaks soolane vesi (maitsesime soolast vett).

Räime uurisime ikka korralikult – nii saime päris kala peal vaadata, et on soomused, uimed, silmad, saba. Suhu vaatasime ka – ei ole suuri hambaid – järelikult  sööb taimi ja pisiloomakesi.

Sprotid meie söögilaual – ikka seesama räim. Uurisime kokaraamatut räimetoitudest, räimepüügist.

Mängisime lavastusmängu „Kuldkalake“, kus kala oskas rääkida. Proovisime, kuidas kalad räägivad, lõhna tunnevad, kuulevad, näevad, kombivad.

Ilma haideta me muidugi ei saanud. Vaatasime YouTubist  filmi maailma suurimatest kaladest, delfiinide laulust. Sai ka selgeks, et sellised suured kalad lihtsalt ei mahu ära kodusesse Emajõkke.

Tiina Pern (Midrilindude rühma õpetaja)